Minu ESIMENE postitus. Im so excited!!!
Ma olen juba mõnda aega mõelnud, et millest siis esimeses postituses oleks sobilik kirjutada. On olnud erinevaid mõtteid! AGA….. eile öösel jõudis lõpuks esimese postituse teema minuni ja ma lausa panin märksõnad kirja, et hommikuks meelest ei läheks!
Kogu lugu sai alguse unenäost. Kui sageli Sina und näed? Või mida Sa üldse unes näed? Ma olen enam kui kindel, et unenägudest ma teen tulevikus lausa eraldi postituse!!! Mul on selle kohta niiiii palju öelda!
Minu unenäod on sageli nii elavad, et pean peale ärkamist tükk aega toibuma, et aru saada, kus ma olen ja kes ma olen ja mis see päris elu nüüd siis tegelikult on. Vahel ma nutan rõõmust taipamise üle, mis elu ma siis tegelikult elan.
Ma olen veendunud, et unenägudel on tähendused! Mitte otsesed, aga igal unenäol on oma tähendus, pahatihti ei oska me ilmselt lihtsalt nendest midagi välja lugeda. Ma olen soovinud, et ma oskaksin ja seekord ma vist saingi sellega hakkama.
Ärkasin kohutava tundega keset ööd ja mul oli tükk tegemist, et rahuneda. Unenägu puudutas minu nooremat poega. Hakkasin siis mõtlema, mida äsjanähtud uni peaks ometi tähendama? Ja et ärevust maha suruda, lõin lahti unenägude seletaja. Mulle meeldib lugeda siinkohal tihti Tene Laul postitusi (Tene Laul: selgeltnägija ja meedium, spirituaalne teejuht ja kirjanik, kelle põhieesmärk on inimesi aidata ja meid teadvustada, mis meid kõiki igapäevaselt mõjutab ning kuidas tervem olla. See imeline naine kirjutab abistavaid artikleid astroloogiast, numeroloogiast, kristallidest ja unenägudest).
Niisiis…..Ma kaotasin oma unenäos ära oma lapse!!! Tene Laul kirjutab, et selline uni, kus kedagi otsitakse, tähendab, et ollakse suundumas mingisuguse otsuse tegemise poole , unenägu annab teada, et peaks veelgi rohkem süvenema teemasse ja võtma eesmärgiks see teema endale veel paremini selgeks teha. Mis teema???
Kui inimene oskaks natukenegi analüüsida seda, milline viimasel ajal oldud on, siis võibolla leiakski unenäost vastuse üles (mina olen olnud viimasel ajal väga stressis, närviline ja rahulolematu, peavaludes, mures oma kehakaalu ja selle kõikumise pärast, hea enesetunde saavutamine on olnud raske).
Minu poeg meie viimasel reisil Tais enne COVID-19 hullust
Eks meil kõigil ole ju palju küsimusi elus, millele me vastuseid otsime. Nii ei osanud ka mina esimese hooga nüüd öösel aru saada, mis teema see on, milles ma abi vajan ja kuhu ma lõpuks selle unenäo tõlgendamisega välja jõuan! Avasin siis instagrammi, et seal ringi uidates Une Matit kohale meelitada ja esimesena juhtusin Mammu Couture looja Maria storydesse. Mammu on üks äärmisel tore ja armas naine ja mul on olnud au osaleda tema loomingu esitlusel modellina. Mammu story juhatas mind Merilin Taimre (aka Paljas Porgand) kontole ja vot siis ma sain lõpuks aru tema postitusi lugedes, millisest infost mul vajaka on jäänud!!!!!! Ma pole Merilin Taimre jälgija olnud (kuni eilse ööni siis) ja ma ei olnud kursis väga tema tegemistega (kuigi mul on vist raamaturiiulis isegi üks tema kokaraamat), aga ma leidsin TEEMA, mis on mind juba pikka aega vaevanud ja millega ma olen tegelenud ning mille kohta infot otsinud. Nimelt: ma ei ole allergik, aga sain juba mõnda aega tagasi aru, et mul on toidutalumatus millegi suhtes, sest keha on minuga rahulolematu. Mis siis, et ma püüan toituda tervislikult ja liikuda palju. Ja nii ma sel ööl siis lugesin story story järel Palja Porgandi kogemusi toidutalumatuse kohta ning tundsin ennast tema lugudes ära.
Mammu Couture moeshow Mileedi lillekeskuses Tartus
Minu TEEMA:
Ma olen liikuva eluviisiga, teen palju sporti ja toitun tervislikult (vähemalt ma arvan nii), aga millegipärast on pidev võitlus kaaluga ja tundega, et olen nagu õhupall (kui mainisin kodus ühel päeval, et mul on tunne nagu oleksin õhupall, siis ütles minu noorem poeg: “Kas sa mõtled, et oled sama kerge nagu õhupall ja saad lennata?” oh seda lapse siirast maailma :)). Mõnel päeval on tunne parem, teisel päeval tekivad kummalised kõhuvalud ja halb enesetunne. Mul on kaalukõikumine 2 kg piires täiesti normaalne (tegelikult see ju ei peaks nii olema!!!). Vahel on tunne, et püüa palju tahad, ideaalset kaalu ja enesetunnet polegi võimalik saavutada??? Mõnel hommikul ei ole isegi jalanõud tahtnud jalga minna, sest jalad on paistes ja küll ma siis olen mõelnud, et kas see on tingitud ehk liigse trenni tegemisest…Lisaks peab riieteuse valima selle järgi, kuidas keha ennast tunneb, sest eelmisel õhtul välja valitud pliiatsseelik ei pruugi järgmisel hommikul lihtsalt “toidutalumatuse figuuriga” sobida 🙁
Kuidas seda positiivset meelestatust niimoodi hoidma peaks???
Lisaks need peavalud, mis on saatnud mind terve elu, ühtegi diagnoosi ei ole pandud, nagu ka see oleks normaalne osa minu elust. Kuni lugesin, et toidutalumatus võib olla üheks põhjuseks ka peavaludele! Päriselt??? Olen teinud toidutalumatuse testi, mis määrati verest. Testi teinud arst keelas ära mu menüüst peaaegu kõik! Sellega ma aga ei suutnud toime tulla. Keelati ära kõik piimatooted, kõik teraviljad (lubatud olid vaid tatar ja riis) , samuti ka munakollane ja sojatooted. Ka ühtegi juustu ei tohiks ma tarbida. Njah…. Olen püüdnud vältida nisujahu ja piimatooteid ja kui siis ainult laktoosivaba piima kasutanud. Erinevad taimsed piimad on minu jaoks kõik nii tugevate kõrvalmaitsetega, et olen ka kohvijoomist vähendanud (sest see enam ei maitse kohvina!!!). Ja täna öösel lõpuks juhatas Paljas Porgand mind FODMAP-ini! Kui lihtne ja arusaadav kõik nüüd tundub!!! Olen istunud ja lugenud selle kohta nüüd palju lisa. FODMAP eesmärk on siis vältida nende süsivesikute söömist, mis ei imendu hästi soolestikus, tulemuseks on vee kogunemine seedesüsteemis ja paistes tunne (teavad ja saavad aru need, kes omal nahal kogenud on). Ma olen alati armastanud toidule lisada sibulat ja küüslauku, aga FODMAP järgi tuleb välja, et neid kahte peaks igal juhul vältima, nagu ka seeni. Lahendus minu probleemidele võib olla järgmine: jätta menüüst välja high FODMAP toiduaineid ja asendada need low FODMAP toiduainetega ning tulemuseks on parem enesetunne? Ning kõige selle kohta on olemas app , milles tabelina välja toodud nii low kui ka high FODMAP toiduained.
Lihtne näide: FODMAP kohaselt peaks vältima õunu ja pirne, meil on aga just need puuviljad lemmikute nimekirjas. Samas banaanid ja kiivid, maasikad ja tsitruselised on ok. No problem, mulle meeldivad viimases loetelus mainitud puuviljad väga!
Muide ka müsli ei ole soovitatud FODMAP kohaselt. Olen just müslit söönud tihti hommikusöögiks laktoosivaba jogurtiga ning lisanud ka kaerahelbeküpsistele. Nope, no more!
Aga hea meel on mul teadmise üle, et kuigi juustud üldjuhul tuleks ära unustada (juust on üks mu lemmik toiduaine!!!), siis feta juust ja parmesan on low FODMAP listis! Juhuuu!
Tsitruselised on meie peres au kohal!
Alati leidub kodus sidrunit, apelsini ja laimi.
No ja siis muidugi see STRESS!!!
Laktoositalumatus võib tekkida isegi lühajaliselt stressist, samuti kaalutõus ja kõik muud “toredad” sümptomid, mis toidutalumatusega kaasnevad.
Kas keegi teab, kuidas stressi vältida? ANYBODY?
Targad inimesed ütlevad, et tegele sellega, mis sulle meeldib, siis ei ole ka stressi ju. Ideaalis võiks olla inimese hobi ka tema töö ja sissetuleku allikaks. Ma tean ja tunnen enda ümber väga paljusid, kes nii elavad ja toimetavad. Mulle näivad nad tõesti oma tegemisi ja elu nautivat.
Mul tekib aga siinkohal probleem, lausa nõiaring!!! Olgu, olen inimene, kes omab mitmeid hobisid (kunst, fotograafia, sport). Tegelen nende kõigiga järgemööda ja täpselt nii palju, kui põhitöö kõrvalt (ning pere kõrvalt) aega jääb. Põhitööd vajan ma selleks, et oleks sissetulek, sissetulekut selleks, et maksta eluasemelaenu ja osta toitu, toitu vajan ma selleks, et seista püsti ja minna jälle tööle. Kui töö tekitab stressi ja see omakorda kaalutõusu ja laktoositalumatust ja muid sellega kaasnevaid muresid, siis oleks ju mõistlik midagi muuta eks? Olen viimastel nädalatel selle kõige üle palju juurelnud ja meenub vanarahva tarkus: julge hundi rind on rasvane (või oli see siiski haavleid täis?). Kas valida pidev stress ja ahastus ning sellest tulenevalt võibolla ka lausa oma peegelpildi mitte aksepteerimine või teha elus kannapööre ja muutuda julgeks ning võtta riske? Tegeleda sellega mis annab ka meelerahu? Kuidas tundub? Mina vist hakkan taipama, kuhu ma olen välja jõudnud ja mida see tänane uni mulle öelda tahtis.
Kogu selle postituse point on see, et me pole kunagi üksi! Alati on kusagil keegi, kes on sarnase olukorra juba läbi elanud ja kellel oma kogemus ja lugu rääkida. .
Me ei pea jääma oma murede ja probleemidega üksi, igale asjale on lahendus ja seletus. Ei tohi lihtsalt karta oma muredest ja rõõmudest kõva häälega rääkida ega häbi tunda. Meie ümber on nii palju informatsiooni ja selle jagajaid, tuleb see õige allikas ja info lihtsalt üles leida. Lõpuks teeb elu ise korrektuurid ja kõik loksub paika. Peab ainult julgema ja uskuma ning võtma vastu väljakutseid. Nagu ütles hiljuti suurepärane naine, isikliku arengu ja suhtenõustaja Tiina Tiitus (kellega mul oli au kohtuda silmast silma ja kes andis mulle tohutult positiivsust), et ringi tuleb käia lahtiste silmadega, sest kunagi ei või teada, kus või kuidas jõuab sinuni tee, mida sa käima peaksid.